GUARD TURVATEENUSED

Veeohutus

Veekogul juhtuvad õnnetused on sageli ennetatavad. Enne veekogule minekut pead teadma, kuidas tegutseda veekogul viibides ning kuidas käituda veeõnnetusse sattumisel. Ohutusnõudeid korralikult täites tagad enda ja oma kaaslaste turvalisuse.

Talvisel ajal juhtuvad veekogudel õnnetused ajal, mil jää on nõrk. Need õnnetused jääksid toimumata, kui inimesed teaksid rohkem jää tekkimisest ning ohutusest.

Jääohutus

Veekogu kattev jää ei ründa inimest. Jääõnnetuses on süüdi valesti käitunud inimene, kes pole osanud ohtu hinnata ja on olnud liiga enesekindel.

Inimest kannab „terve“ jää. Selles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%.

Jää paksus peab olema vähemalt 7 cm. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi see jää olla turvaline. Põhjamaade päästjad soovitavad minna jääle, mille paksus on vähemalt 10 cm.

Ole eriti tähelepanelik:

NB! Vooluveekogul, nt jõel on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil;

Kuidas liikuda talvisel veekogul?

Vajusid läbi jää?

Kuidas veest välja saad?

Kui kehatemperatuur on langenud alla normi

Läbi jää vajunud inimest päästes:

Suvine veeohutus

Selleks, et suvised veekogude äärsed koosviibimised ja jahutavad suplused jääksid ainult positiivselt meelde, hoia end ja oma lähedasi õnnetustest eemal.

Tegutsemine veeõnnetuste korral

Enda päästmisel:

Paadist vette kukkumisel: 

Teiste abistamine

Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta – sinu enda turvalisus ennekõike. Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda abistada, kutsu professionaalne abi.

Abi kutsumine:

Kannatanu abistamisel kaldalt:

Kannatanu abistamisel vees: